Meist
Meie Ajalugu

Pärnu International Documentary and Science Film Festival, in short – Pärnu Film Festival – was originally named Pärnu Visual Anthropology Festival.
1987. aastal Lennart Meri ideest sündinud Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja teadusfilmide festival on Baltimaade vanim omataoline ja toimub 2020. aastal juba 34. korda.
Since its birth, one of the main themes of the festival has been the survival of indigenous peoples and their cultures. The screening program also includes audiovisual interpretations of contemporary society, portraits of fascinating people and human relations, as well as films on music and art. Children and youth have always been included, both at workshops and as viewers of the films for our youngest.
As of 2020, to highlight the importance of scientific research on various issues as well as the importance of allowing the scientists to be heard, we will screen a special subprogram of science films that are of high value artistically.
Main subjects of the festival are: Human Interest, Social Issues, Art and Music, Survival of Indigenous Cultures, Scientific Research, Docs for Kids and many more.
Since 1999, a separate competition has been held for films that will be broadcasted on Estonian Television (Estonian People’s Award). Next to awards given by the international jury there is always the competitive program on TV for the people to vote. In cooperation with the Estonian Television we show thought provoking and fascinating docs to the whole of Estonia and everyone is welcome to vote for their favourite worthy of the Estonian People´s Award. The beautiful woven blanket of West Estonian pattern will be placed on the shoulders of the filmmaker whose work will get the highest number of votes.
Ajalugu piltides

Paadis Manijale, esiplaanil Asen Balikci. Esimese festivali külalised vallutamas Manija saart 1987.aastal. Lennart Meri ja Mark Soosaar asetavad auhinnavaiba esimese festivali võitja Asen Balikci õlgadele. 1988.aata festivali võitja Jon Jerstad (Norra) võtab oma teki sisse sooja esimese festivali võitja Asen Balikci (Kanada). Heimo Lappalainen (Soome) võitis peaauhinna oma dokiga "Taiga rändrahvaga" 1993.aastal. Kersti Uibo (Eesti/ÜK) võitis Eesti Rahva Auhinna filmi "Evaldimaa" eest ning viis teki 1995.aastal Londonisse. Wen Pu Lin (Hiina) dokumentaalne filmiessee "Otsides Shangri-la'd" võitis festivali peaauhinna 2000.aastal. Agnes Varda (Prantsusmaa) sai 2001.aasta Eesti Rahva Auhinna "Järelnoppijad ja mina" eest kätte Eesti suursaatkonnas Pariisis.
Maciej Adamek (Poola) dokiga "Ma ei jäta sind surmani" ja Ulrika Bengts (Soome) dokiga "Nüüd sa oled Hamlet" said festivali žürii peaauhinnad kätte 2003.aastal. 2003.aastal läks Eesti Rahva Auhind Nicolas Philibert'i (Prantsusmaa) filmile "Olla ja omada". Johan Palmgreni (Rootsi) armastusfilm "Ebba ja Torgny" tõi autorile 2004.aasta parima dokfilmi tiitli. Lars Westman (Taani) film "Kas sa armastad mind?" võitis Eesti Rahva Auhinna 2005.aasta festivalil. Kazuyo Minamide (Jaapan) sai 2006.aastal auhinna parima teadusliku jäädvustuse eest filmis "Ümberlõikamine üleminekueas". Yoram Honig (Iisrael) võitis 2007.aastal Eesti Rahva Auhinna dokiga "Rahu esimene õppetund" Andrzey Dybcak (Poola) sai 2008.aastal tunnustuse parima kunstilise jäädvustuse eest filmiga "Gugara". 2009.aasta auhinna parima keskkonnafilmi "Mürgine mängumaa" eest sai William Johansson (Rootsi) ning jagas seda kaasautori Lars Edmaniga. 2010.aasta parima eesti filmi "Vana mees ja põder" tegi Joosep Matjus. Mika Hotakainen (Soome) võttis 2010.aastal vastu festivali suure auhinna Joonas Berghälli ja tema ühise dokfilmi "Eluaur" eest. 2011.aasta peaauhind ehib parima kunstilise lahenduse eest filmi "Viinavabrik" autorit Jerzy Sladkowskit (Rootsi). Nimetatud auhinda jagas ta tol aastal filmi "Õpetaja Irena" autoriga Itamar Cheniga (Iisrael). Eesti Rahva Auhinna võitsid 2012.aastal rootslased Håkan Pienikowski ja Kåge Jonsson filmiga "Elas kord armastus". Auhind oli piisavalt suur, et kaks meest korraga temalt sooja saaks. Hanna Polak (Poola) võitis 2015.aasta Eesti Rahva Auhinna filmiga "Midagi paremat on tulekul" Knutte Wester (Rootsi) võitis 2017.aastal Eesti Rahva Auhinna animeeritud dokiga "Vallaslaps". 2018.aasta Eesti Rahva Auhinna võitnud Erik Gandini (Rootsi) filmi "Mässaja kirurg" peategelane doktor Erik Erichsen.
PÄRNU FILMIFESTIVALI AUHINNAD

Suure Auhinna - laureaadid olulise sõnumi ja kunstilise teostuse eest:
1987 Asen Balikci “Talv jäälaagris” (Kanada)
1988 Jon Jerstad “Vidarosen” (Norra)
1989 Ivars Seleckis “Põiktänav” (Läti)
1990 Hugo Zemp “Kõrilaulmine” (Prantsusmaa)
1991 Lise Roos “Renditud aed” (Taani)
1992 Kari Happonen “Külaskäik” (Soome)
1993 Heimo Lappalainen “Taiga rändrahvas” (Soome)
1994 Makoto Sato “Elu Agano jõel” (Jaapan)
1995 Kersti Uibo “Evaldimaa” (Inglismaa-Eesti)
1996 Sergei Dvortsevoi “Paradiis”(Venemaa)
1997 Thomas Stenderup “Igavese rahu portaal” (Taani)
1998 Bente Milton “Gaia lapsed” (Taani)
1999 Lasse Naukkarinen “Kunstniku elu” (Soome)
2000 Wen Pu Lin “Otsides Shangri-La’d” (Hiina)
2001 Jouko Aaltonen “Kusum” (Soome)
2002 Maciej Adamek “Ma ei jäta sind surmani”(Poola)
2003 Ulrika Bengts “Nüüd sa oled Hamlet” (Soome)
2004 Johan Palmgren “Ebba ja Torgny” (Rootsi)
2005 Pirjo Honkasalo “Melanhoolia kolm tuba” (Soome)
2006 Arunas Matelis “Enne Maale naasmist” (Leedu)
2007 Wojciech Kasperski “Seemned” (Poola)
2008 Andrzej Dybczak, Jacek Naglowski “Gugara”(Poola)
2009 F. Daub, A. Gräfenstein “Mahajäetud” (Saksamaa)
2010 J. Berghäll, M. Hotakainen “Eluaur” (Soome)
2011 J. Sladkowski “Viinavabrik” (Rootsi) & I. Chen “Õpetaja Irena” (Iisrael)
2012 G. Radovanovic “Mis ka ei juhtu, ikka Fideliga”(Serbia)
2013 C. Soto, C. Vergara “Lõppjaam” (Tšiili)
2014 A. Stonys “Ramin” (Läti)
2015 M. Knibbe “Kes tunneb tule põletust”, (Holland)
2016 Mohammadreza Farzad “Pulmafilm”, (Iraan)
2017 Mark Aitken “Saabusin surnult”
2018 Talal Derki “Isadest ja poegadest” (Saksamaa/Süüria)
2019 Andrei Kutsila "Summa" (Valgevene)
Eesti Rahva Auhinna Võitjad:
1999 U. Koch “Tiibeti soolamehed” (Šveits)
2000 P. Hegedus “Vanaisad ja revolutsioonid” (Austraalia)
2001 A. Varda “Järelnoppijad ja mina” (Prantsusmaa)
2002 K. Uibo “Kitsas on värav” (Inglismaa)
2003 N. Philibert “Olla ja omada” (Prantsusmaa)
2004 J. Karsh “Mu liha ja veri” (USA)
2005 L. Westman “Kas sa armastad mind?” (Taani)
2006 R. Ladkani, K. Davidson “Saatana kaevur” (Saksamaa)
2007 Y. Honig “Esimene rahu õppetund” (Iisrael)
2008 A. Cattin, P. Kostomarov “Ema” (Venemaa)
2009 J. Weinstein “Lennates ühe mootoriga” (USA)
2010 S. Uberoi “Hea mees” (Austraalia)
2011 S. Sarenac “Naisteta küla” (Serbia)
2012 K.Jonsson, H.Pienikowski (Rootsi)“Elas kord armastus”
2013 L.Bouzerau “Roman Polanski, mälestusfilm” (Inglismaa)
2014 Katrine Riis Kjaer “Alasti halastus” (Taani)
2015 Hanna Polak “Midagi paremat on tulekul” (Poola)
2016 Anat Goren “Mussa” (Iisrael)
2017 Knutte Wester “Vallaslaps (Rootsi)
2018 Erik Gandini “Mässaja kirurg” (Rootsi)
2019 Heddy Honigmann "Sõbrake" (Holland)

Fotol Ville Niemi, kelle film "Maailma tuli" võitis parima tudengifilmi tiitli ning oma filmiga "Mu kallis ema" Eesti Rahva Auhinna pälvinud Paul-Anders Simma.
XXXIV Pärnu Filmifestivali võitjad
EESTI RAHVA AUHIND
Teema: Inimõigused alasti
MU KALLIS EMA, autor Paul-Anders Simma (Soome)
Võitja selgus televaatajate üleriigilise hääletuse põhjal.
FESTIVALI SUUR AUHIND PARIMA KUNSTILISE JÄÄDVUSTUSE EEST
LOOMA KUJUTIS, autor Perttu Saksa (Soome)
Festivali Suur Auhind
SIIS JÕUAB ÕHTU, autor Maja Novaković (Bosnia ja Hertsegoviina)
Rahvusvahelise žürii eripreemia
TUGEV, autor Marcin Polar (Poola)
Parim lühidokk kategoorias “Elu ja surma vahel”
PRÕPJATI KLAVER, autor Eliška Cílková (Tšehhi)
Rahvusvahelise žürii eripreemia lühidokkide kategoorias “Elu ja Surma vahel”
Rahvusvaheline žürii koosseisus:
Andrei Kutsila
Jaan Tootsen
Kersti Uibo
Liis Nimik
Lukas Berger
Mário Gajo de Carvalho
Mark Aitken
PARIM KUNSTIFILM
ASAK, autor Mahdi Zamanpour Kiasari (Iraan)
..
Eesti Kunstimuuseumi (KUMU) žürii koosseisus:
Mare Pedanik
Sirje Helme
Eda Tuulberg
PARIM TEADUSFILM
KUI PAABEL OLEKS VAID MÜÜT?, autor Sandrine Loncke (Prantsusmaa)
Teadusfilmide žürii:
Kira Jääskeläinen
Garri Raagmaa
Karl Pajusalu
PARIM TUDENGIDOKK
MAAILMA TULI, autor Ville Niemi (Soome)
FAKK, SEE ON BIOLOOGIA, autor Veronica Andersson (Rootsi/Poola)
...
Parimad tudengidokid valisid Balti Filmi- ja Meediakooli tudengid.