BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:-//Pärnu filmifestival - ECPv5.12.4//NONSGML v1.0//EN
CALSCALE:GREGORIAN
METHOD:PUBLISH
X-WR-CALNAME:Pärnu filmifestival
X-ORIGINAL-URL:https://www.chaplin.ee
X-WR-CALDESC:Events for Pärnu filmifestival
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:UTC
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0000
TZOFFSETTO:+0000
TZNAME:UTC
DTSTART:20230101T000000
END:STANDARD
END:VTIMEZONE
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20231104T110000
DTEND;TZID=UTC:20231105T190000
DTSTAMP:20260427T194533
CREATED:20231103T094708Z
LAST-MODIFIED:20231103T094709Z
UID:17952-1699095600-1699210800@www.chaplin.ee
SUMMARY:XXXVII Pärnu Filmifestivali teadus- ja kunstifilmid Eesti Rahva Muuseumis TARTUS
DESCRIPTION: \n \n\n\n        \n\n\n\n \n\n\n \n \nXXXVII Pärnu Filmifestivali teadus- ja kunstifilmid Eesti Rahva Muuseumis TARTUS \n  \n\nLaupäev\, 4. november \n  \n11.00 \nNAISED OMAVAHEL\, autorid Sarah Noa Bozenhardt ja Daniel Avate Tilanun\, Etioopia/ Saksamaa\, 93′ \nEtioopias asuva Megendi küla naistel on suur mure oma pärandkultuuri ellujäämise pärast. Saksa filmiloojatel õnnestus jäädvustada\, millest mõtlevad ning räägivad naised siis\, kui mehed on kodust ära. \nERM-i žürii otsusel festivali parim film põlisrahvaste ellujäämisest. \n  \n13.00 \nKÜLALISED\, autor Veronika Liskova\, Slovakia/Norra\, 83′ \nSvalbard ehk Teravmäed on Norra põhjapoolseim saarestik ja selle läänerannikul asub Longyearbyen – Põhjanabale lähim linn. \nSiin elab paar tuhat inimest enam kui sajast rahvusest. Tšehhi sotsioloog Zdenka kolis Longyearbyeni kogu perega\, et uurida väga kirju minevikuga kogukonna käitumist olukorras\, kus suvel päike ei looju ning talvel ei tõuse. Film kui aabits tulevastele sotsioloogidele. \n  \n15.00 \nSÄILMED\, autor Lingus Mork\, USA/Taani\, 82′ \nTaani teadlane Eske Willerslev otsib ja leiab Montanast ning Nevadast esi-indiaanlste konte. DNA abil teeb ta kindlaks\, et nad elasid ca 10 000 aastat tagasi. Sähvatab konflikt teadlase ja Põhja-Ameerika põlisrahva vahel. Geene jahtides ei pööra teadlane tähelepanu põliselanike säilmete pühadusele. Lugupeetud professor lahendab vastuseisu viisil\, mida tasub järgida kõigil neil\, kes teaduseestikat oluliseks peavad. \nEesti teadlaste žürii otsusel festivali parim teadusfilm. \n  \n17.00 \nFAUNA\, autor Pau Faus\, Hispaania\, 78′ \nSuurepärane teadusfilm lamba-ja kitsekarjade veterinaarsetest uuringutest ning traditsiooniliste karjuste meditsiinilisest jälgimisest. Hispaanias on sellisteks uuringuteks ehitatud spetsiaalne laboratoorium koos karjamaade ja pärimuslike karjustega. Nalja saab nii teadlaste kui karjustega. \n  \nPühapäev\, 5. november \n  \n11.00 \nPUUSEPP\, autor Xelil Sehragerd\, Kurdistan\, 14′ \nEakas kurdi puusepp Hussein Mahmood valmistab puujalgu inimestele\, kes imetlevad tema kunstnikutööd. EKM-i žürii arvates festivali parim lühike kunstifilm. \n  \nPÕRGU KATLAKÜTJA\, autor Kullar Viimne\, Eesti\, 76′ \nPortreefilm skulptor Seaküla Simsonist\, kes ei unusta iial sõda Afganistanis. Ainus võimalus oma deemoneid võita on nende üle nalja visata. \nEesti Kunstimuuseumi žürii valis selle linateose festivali parimaks täispikaks kunstifilmiks. \n  \n13.00 \nPROHVET\, autor Maria O`Reilly\, Ukraina\, 13′ \nAndrii Klimonkot on aastaid ravitud Pavlovi-nimelises psühiaatriakliinikus\, kus ta harrastab maalikunsti. Juba poisikesena pani ta diagnoosi Venemaal toimuvale ning enne kallaletungi Ukrainale ennustas kunstnik oma maalidel lähenevaid sõjaõudusi. \n  \nESCHERI TEEKOND LÕPMATUSSE \nautor Robin Lutz\, Hispaania/Itaalia/Holland\, 80′ \nHolland tähistab tänavu oma 20. sajandi tähtsaima kunstniku M. Escheri 125. sünniaastapäeva arvukate näitustega tänavatel ja väljakutel. Madalmaade kunstiajaloos on Escheril Rembrandti ja Vermeeri kõrval vägagi väärikas koht. Leiutas ju Escher geomeetriliste labürintide nõiamaailma\, millega ennustas tsivilisatsioonide kasvu absurdini. Prohvet Maurits Cornelis Escher (1898 – 1972) ei pidanud end kunstnikuks\, vaid hoopis matemaatikuks! \n  \n15.00 \nKALLISTAJA\, autor Nathalie Rossetti\, Belgia\, 8′ \nLõbus lühifilm Brüsselist\, kus linnaväljakul püüab tegevuskunstnik Alain Verschueren inimsuuruste nukkudega end COVIDi eest kallistades panna ka kõige mornima inimese naeratama. \n  \nVERMEERI KANNUL\, autor Suzanne Raes\, Saksamaa/USA/Holland\, 78′ \nVermeer ja Rembrandt on Hollandi maalikunsti kaks kõige kõrgemat tippu\, kelle tähtsamad teosed asuvad Amsterdami Rijksmuseumis. Vermeeri kõige tuntum teos on „Piima kallav teenijatüdruk“\, millest on valmistatud ka palju koopiaid. Selles filmis uurib kunstiteadlane Gregor Weber Vermeeri käekirja\, et välja selgitada\, millised kunstnikule omistatud teosed on maalitud tema enda käega. Seda on vaja teada saada enne Vermeeri suurnäituse kureerimist. \n  \n17.00 \n!AITSA\, autor Dane Dodds\, Lõuna-Aafrika/Taani\, 89′ \nLõuna-Aafrikas\, Suure Karoo kõrbe põõsastes elavad bušmanid. Sõnaga “aitsa“ väljendavad nad imestust. Taani filmilooja Dane Dodds otsib koos teadlastega siit vanimaid inimtegevuse jälgi. \nNeed ulatuvad 77 aastatuhande taha. Juba siis kraapis esmainimene graniidile kauneid mustreid. \nKõrbepõõsaste vahel aga seisavad ka raadioteleskoobid\, mis püüavad signaale miljardite valgusaastate tagant. Sündis dokumentaal\, kus kohtuvad teadus ning kunst. \nFestivali peapreemia – GRAND PRZE – kui parim kunstiline saavutus. \n  \nKõik seansid on tasuta! \n  \n 
URL:https://www.chaplin.ee/event/xxxvii-parnu-filmifestivali-teadus-ja-kunstifilmid-eesti-rahva-muuseumis-tartus/
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://www.chaplin.ee/wp-content/uploads/2023/11/ERM_plakat_XXXVII-Parnu-Filmifestival-vaike.png
END:VEVENT
END:VCALENDAR