
|
MINU ELULUGU. |
|
| Sündisin 12. jaanuaril 1946
Viljandis. Ema Lydia Nirk-Soosaar oli maalikunstnik, isa Johan Soosaar hobuste
tõuaretaja. Õppisin koolitarkust nii Viljandis kui Pärnus. Keskkoolidiplomi sain
1964.aastal Viljandi C.R. Jakobsoni nim. Keskkoolist, kinematografisti diplomi 1972.aastal
Moskvast, Üleliidulisest Kinematograafia Instituudist. Diplom käes, elasin ja töötasin
Tallinnas, Saleveres, Kihnus, Manijal, Ruhnus kuni lõpuks kolisin elama Pärnusse (1986). |
|
| Esimene kaastöö Eesti Raadiole
kõlas eetris 1962.aastal, esimene autorisaade ETV-s 1965.aastal. Teemaks oli elu Kihnu
saarel... |
|
| Välismaale ei lastud enne kui
1974.aastal Rumeeniasse. Siis aga seoses filmitööga Kuubasse, Prantsusmaale, Marokosse.
Kaugematest riikidest, kus olen filminud uuel vabaduseperioodil, tuleks nimetada Peruud,
Brasiiliat, Mongoooliat, Lõuna-Aafrika Vabariiki. |
|
| Filmitegemist olen õpetanud USA-s
Berkely ja Montana Ülikoolides ning Mongoolia Rahvuslikus Kultuuri Ülikoolis. UNESCO
konsultandina olen aastatel 2000. 2001 ja 2002 õpetanud antroploogilise filmi
tegemist mongolitele, jakuutidele, tiibetlastele. |
|
|
Minu mõtteline
tööraamat näeb välja nii: |

|
1970-78 töötasin ETV
rezhissööri-operaatorina. |
| 1978-91 jätkasin Tallinnfilmis
rezhissööri ametikohal. |
| 1987-89 Eesti Kinoliidu esimees. |
| 1987 asutasime koos kirjanik
Lennart Meriga Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali, mida
korraldan tänaseni. |
| 1992. aastal osalesin Chaplini
Kunstikeskuse asutamisel Pärnus, mis 1998. aastal osalesin sihtasutuse Pärnu Uue
Kunsti Muuseum asutamisel. |
| 1996,1999. ja 2002 aastal olen
olnud valitud Pärnu Linnavolikogu liikmeks, kus 2000-2002. aastal juhtisin
keskkonnakomisjoni tööd ning olin arhitektuurikomisjoni aseesimees. |
| Jätkan aktiivset filmitööd
ühe-mehe-stuudios "Weiko Saawa Film". |
|
|
Autasud: |
|
Pärnumaa Vapimärk |
|
Valgeristi IV järgu orden |
|
Pärnu Linna Vapimärk |
|
|
|
Minu tähtsamad filmid: |

|
KIHNU NAINE |
1973 |
Peaauhind Intervisiooni festivalil "Inimene ja meri", 1974, esilinastus
vabas maailmas 25.11.1975 Pariisis, Cinematheque Francaise's, peaauhind Nuoro
filmifestivalil Itaalias 1990. |
| EESTI TALUFILM |
1973 |
|
| VAARAO SÕJAVÄGI |
1974 |
|
| MAISED IHAD |
1977 |
|
| JÕULUD VIGALAS |
1980 |
|
| KIHNU MEES |
1985 |
Hõbetuvi Leipzigi festivalil 1987,
Berliini Filmifestivali PANORAMA programmis 1988. |
| MISS SAAREMAA |
1989 |
filmi esitas neli korda telekanal La Sept/ARTE |
| RIIGIVANEM |
1991 |
Esietendus New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis 1.juunil 1991.a. |
| EESTI ESIMENE KODANIK |
1992 |
Berliini Filmifestival, PANORAMA 1994. |
| MISSION IMPOSSIBLE |
1995 |
Esietendus ÜRO peakorteris New Yorgis oktoobris 1995 seoses ÜRO
50. aastapäevaga. |
| LÕPUTA LUGU ESTONIAST |
1996 |
|
| ISA, POEG JA PÜHA TOORUM |
1997 |
Prix Nanook - Paris, 1997
Golden Gate Award - San Franciso, 1998
Berliini Filmifestivali PANORAMA programmis 1998 |
|
PAVAROTTI IN ESTONIA |
1998 |
Moskva
Filmifestival 2005 |
|
TULLA, ET MINNA |
1999 |
|
|
ROOTSI JÕULUVANA |
1999 |
|
|
NIKOLAI TÄNAV PÄRNUS |
2001 |
Cracowi
filmifestival 2005 |
|
LA PALOMA |
2001 |
|
|
ANU RAUD - ELUMUSTRID |
2002 |
I auhind kunstifilmide festivalil Bergamos, Itaalias, 2003 |
|
LIBLIKATE KODU |
2004 |
Docpoint,
Helsinki 2006 |
|
HULLAV HOLLANDLANE |
2005 |
|
|
KOLM KUJURIT |
2005 |
|
|
HÄÄL MAA
JA TAEVA VAHEL |
2006 |
|
|
|
|
Töös on dokfilmid
Skandinaavia vabatahtlikest Eesti Vabadussõjas ja Manija saare postimehest Paul
Leasest. |