Mark Soosaar

MINU ELULUGU.
Sündisin 12. jaanuaril 1946 Viljandis. Ema Lydia Nirk-Soosaar oli maalikunstnik, isa Johan Soosaar hobuste tõuaretaja. Õppisin koolitarkust nii Viljandis kui  Pärnus. Keskkoolidiplomi sain 1964.aastal Viljandi C.R. Jakobsoni nim. Keskkoolist, kinematografisti diplomi 1972.aastal Moskvast, Üleliidulisest Kinematograafia Instituudist. Diplom käes, elasin ja töötasin Tallinnas, Saleveres, Kihnus, Manijal, Ruhnus kuni lõpuks kolisin elama Pärnusse (1986).
Esimene kaastöö Eesti Raadiole kõlas eetris 1962.aastal, esimene autorisaade ETV-s 1965.aastal. Teemaks oli elu Kihnu saarel...
Välismaale ei lastud enne kui 1974.aastal Rumeeniasse. Siis aga seoses filmitööga Kuubasse, Prantsusmaale, Marokosse. Kaugematest riikidest, kus olen filminud uuel vabaduseperioodil, tuleks nimetada Peruud, Brasiiliat, Mongoooliat, Lõuna-Aafrika Vabariiki.
Filmitegemist olen õpetanud USA-s Berkely ja Montana Ülikoolides ning Mongoolia Rahvuslikus Kultuuri Ülikoolis. UNESCO konsultandina olen aastatel 2000. 2001 ja  2002 õpetanud antroploogilise filmi tegemist mongolitele, jakuutidele, tiibetlastele.
Minu mõtteline tööraamat näeb välja nii:

Mark Soosaar

1970-78 töötasin ETV rezhissööri-operaatorina.
1978-91 jätkasin Tallinnfilmis rezhissööri ametikohal.
1987-89 Eesti Kinoliidu esimees.
1987 asutasime koos kirjanik Lennart Meriga Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali, mida korraldan tänaseni.
1992. aastal osalesin Chaplini Kunstikeskuse asutamisel Pärnus, mis 1998. aastal osalesin  sihtasutuse Pärnu Uue Kunsti Muuseum asutamisel.
1996,1999. ja 2002 aastal olen olnud valitud Pärnu Linnavolikogu liikmeks, kus 2000-2002. aastal juhtisin keskkonnakomisjoni tööd ning olin arhitektuurikomisjoni aseesimees.
Jätkan aktiivset filmitööd ühe-mehe-stuudios "Weiko Saawa Film".
Autasud:
Pärnumaa Vapimärk
Valgeristi IV järgu orden
Pärnu Linna Vapimärk
Minu tähtsamad filmid:

Mark Soosaar

KIHNU NAINE 1973 Peaauhind Intervisiooni festivalil "Inimene ja meri", 1974, esilinastus vabas  maailmas 25.11.1975 Pariisis, Cinematheque Francaise's, peaauhind Nuoro  filmifestivalil Itaalias 1990.
EESTI TALUFILM 1973
VAARAO SÕJAVÄGI 1974
MAISED IHAD 1977
JÕULUD VIGALAS 1980
KIHNU MEES 1985 Hõbetuvi Leipzigi festivalil 1987,
Berliini Filmifestivali PANORAMA programmis 1988.
MISS SAAREMAA 1989 filmi esitas neli korda telekanal La Sept/ARTE
RIIGIVANEM 1991 Esietendus New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis 1.juunil 1991.a.
EESTI ESIMENE KODANIK 1992 Berliini Filmifestival, PANORAMA 1994.
MISSION IMPOSSIBLE 1995 Esietendus ÜRO peakorteris New Yorgis oktoobris 1995 seoses ÜRO 50. aastapäevaga.
LÕPUTA  LUGU ESTONIAST 1996
ISA, POEG JA PÜHA TOORUM 1997 Prix Nanook - Paris, 1997
Golden Gate Award - San  Franciso, 1998
Berliini Filmifestivali PANORAMA programmis 1998
PAVAROTTI IN ESTONIA 1998 Moskva Filmifestival 2005
TULLA, ET MINNA 1999
ROOTSI JÕULUVANA 1999
NIKOLAI TÄNAV PÄRNUS 2001 Cracowi   filmifestival 2005
LA PALOMA 2001
ANU RAUD - ELUMUSTRID 2002    I auhind kunstifilmide festivalil Bergamos, Itaalias, 2003
LIBLIKATE KODU 2004 Docpoint, Helsinki 2006
HULLAV HOLLANDLANE 2005
KOLM KUJURIT 2005
HÄÄL MAA JA TAEVA VAHEL 2006
Töös on dokfilmid  Skandinaavia vabatahtlikest Eesti Vabadussõjas ja Manija saare postimehest Paul Leasest.