Pärnu PÄEV

PÄRNU PÄEV UUE KUNSTI MUUSEUMIS
8. aprill 2018
PRII SISSEPÄÄS

– Disaininäitus “Lietuva 100 Eesti”
– Leedu ja Eesti filmimaraton

FILMIMARATONI AJAKAVA

8. aprillil kell 9.30
VÄRVILISED UNENÄOD (Eesti)
Rež. Jaan Tooming, Virve Aruoja, 1974, 60 min.
Virve Aruoja ja Jaan Toominga poeetiline film väikese Kati mängu- ja fantaasiamaailmast ning looduse ilust, mis aitab vaataja tagasi viia lapsepõlveradadele. Film jälgib noore tüdruku aega vanaema juures, suve nautimist, mängimist, looduses olekut ning tema elu linnas. Tüdruku päev on täis naeru ja laulu. Ta jookseb ja mängib kõrges rohus õite seas, ja tema rõõm paneb päikese särama. Ent ka mure pole kaugel. Kui vanaema kingib talle kassipoja, ei luba ema kiisut linna kaasa võtta. Kuuldes, et elus ei pea saama kõike, mida tahad, puhkeb Kati nutma ja kogu loodus nutab koos temaga. Lõpuks on siiski nõus vanemad kassi linna kaasa võtma ning see avab taas võlumaailma, kus mänguasjad elustuvad…
“Värvilised unenäod” on üks Eesti filmiklassika enim silmapaistvaid töid oma väljapeetud stiili ning kujundliku filmikeele poolest. Peategelase Kati (Katrin Zilinska) kõrval on ka loodus üks selle filmi kangelasi. Looduse kaudu avastab väike tüdruk maailma ning mille kaudu avaneb ka tüdruku tegelaskuju vaatajale. Filmi operaatoriks oli tuntud loodusfilmide autor Rein Maran, kelle jaoks oli see esimene ja ühtlasi ainus mängufilm, mille ta “Tallinnfilmi” operaatorina tegi. Filmi helilooja on Arvo Pärt, kelle mererannal surnud puude peal loodud muusika sobitub filmi suurepäraselt.

8. aprillil kell 11.00
SENECA PÄEV (Leedu)
Rež. Kristijonas Vildžiūnas, 2016, 106 min.
On 1989. aasta, nõukogude aja viimane aasta Baltimaades. Leedus asutavad kolm 18-aastast sõpra Seneca vennaskonna. Nende motoks saavad sõnad, mille nad omistavad filosoof Senecale: “Ela iga päeva nii, nagu oleks see viimane.” Armastuse kolmnurk lõhub vennaskonna just sel ajal, mil kolme riigi rahvad käsikäes Balti ketis osalevad. 25 aastat hiljem elab üks vennaskonna liikmetest, Simonas esmapilgul edukat elu, kuid ta mõistab, et on reetnud oma nooruse ideaalid ja muutunud kalgiks kõrvaltvaatajaks. Elu sunnib Simonast avama oma mineviku Pandora laeka.

8. aprillil kell 13.00
ILUDUS (Leedu)
Gražuole, rež. Arūnas Žebriūnas, 1969, 71 min.
Suurepärane film lapsepõlvest. Filmi peategelane on 9-aastane Inga, kes elab oma emaga ning kõik imetlevad tema ilu ja tantsuoskust, tantsimine ja fantaasiamängud on tegevused, mis tüdrukut köidavad päevast päeva. Hoovilapsed kutsuvadki Ingat tema kauni välimuse pärast iluduseks.
Kõik muutub, kui samasse majja kolib uus poiss, kes ei salli tüdruku ilu ja kutsub teda inetuks ning hakkab erinevaid kuulujutte levitama.
Film lastevahelistest suhetest ja laste mõttemaailmast.

8. aprillil kell 14.30
TUNDED (Leedu)
Jausmaj, rež. Algirdas Dausa, Almantas Grikevičius, 1968, 90 min.
A. Dausa ja A. Grikeviciuse film “Tunded” (1968) Regimantas Adomaitisega peaosas. Tegevus toimub II Ilmasõja viimasel aastal. Veel sakslaste käes olevalt rannikult põgenevad rahvuslikult mõtlevad leedulased läände. Adomaitise mängitud Kaspar aga pakib sünnitusel ema kaotanud kaksikud õngekasti ja sõuab üle uttu mattunud vee itta, juba Punaarmee poolt vallutatud Leetu. Selgub, et nii siin- kui sealpool rinnet leidub mitut seltsi rahvast – nii ostetavaid kui mittemüüdavaid inimesi…
Filmi “Tunded” stsenaariumi autor oli Vytautas Zalakevicius.

8. aprillil kell 16.00
KEEGI EI TAHTNUD SURRA (Leedu)
Niekas nenorejo mirti, rež. Vytautas Žalakevičius, 1966, 100 min.
V. Zalakeviciuse teose peategelane on vallavanemaks pandud Vaitkus, keda mängib Donatas Banionis. Ta ei ole poliitiliselt punane ega valge, vaid hoopis pehme inimene, kes lihtsalt tahaks elada. Ent ta on vägisi pandud vallavanemaks kaugesse maanurka, kus metsavennad on tema eelkäijaid järjest maha nottinud. Kuigi „Keegi ei tahtnud surra” on sõnumi poolest roosakas film, kus nõukogude mall maksvusele pääseb, on filmis ka mitmetasandiline alltekst. Nimelt näidatakse lihtsaid leedu inimesi, kes olid poliitikast ja sõjast väsinud ning tahtsid maad harida ja oma igapäevasest leivast rõõmu tunda.
Üht vaprat leedu mehepoega mängis selles filmis hiljem Ida-Euroopa rahvusvaheliseks staariks tõusnud eesti laulja Bruno Oja.