|
Pressiteade
9. juuli |
Auhinnatud filmid Pärnu Mudaravilas (Ranna
pst 1)
14:00
Festivali parim lühifilm
Åsa Blanck, Johan Palmgren, ANDERS AND HARRI, Rootsi,
2009, 13’
Festivali Suur Auhind
Jerzy Sladkowski, VIINAVABRIK, Venemaa, 90’
16:00
Festivali parim film teemal „Inimene ja loodus“
Alijan Nasirov, KARJALAAGER, Kirgiisia, 2010, 28’
Eesti Rahva Auhind
Srdjan Sarenac, NAISTETA KÜLA, Serbia, Albaania, 83’ |
|
Pressiteade
4. juuli |
Täna algab 25. Pärnu Filmifestival,
uue Eesti üks vanemaid kultuurifestivale.
Lennart Meri ideest sündinud filmiloojate ja
teadlaste kohtumine on kahekümne viie aasta jooksul
jäänud truuks oma peateemale, milleks on väike- ja
põlisrahvaste kultuuride väärtustamine ning
jäädvustamine.
Täna algaval festivalil tuleb ekraanile 121
dokumentaalfilmi, neist kuut filmi teemal "Õnneotsijad"
näitab Eesti Televisioon. Ülejäänud filme saab vaadata nii
Pärnus kui Haapsalus, Viljandis, Otepääl, Heimtalis kui
ka Kihnus ning Manijal.
Juubelifestival on igati aastapäevahõnguline. Fillmidega
rahvastest, kes siiani on suutnud elada elektrita ja
elektrikasutuse perspektiividest tulevikus, tähistab
festival kolmesaja aasta möödumist esimese elektriuurija,
Georg Wilhelm Richmanni sünnist Pärnus.
Kakskümmend aastat tagasi kättevõidetud vabadust Balti
riikides tähistab aga Andris Slapinši filmide
retrospektiiv. Filmilooja Andris Slapinš langes Riia
tulistamises 1991.aastal. Täna kell neli Pärnu Vanalinna
Koolis avaneval festivalil on esimeseks linateoseks
Slapinši poeetiline film "Liivi laulud". Avamisele
saabuvad Slapinši lapsed ning lesk. Ka teiseks
avafilmiks on läti filmikunsti värske tippteos - just
Ameerikas mitmeid peaauhindu võitnud Andris Gauja film
"Pereinstinkt".
Et Pärnus kaasaegne kino puudub, siis näeb siin filme
alanud nädala jooksul Vanalinna kooli aulas, Mudaravilas
ning Uue Kunsti Muuseumis. Hommikused lasteseansid
Vanalinna koolis on tasuta, lähemat infot kava kohta
leiab aadressilt
www.chaplin.ee
Järgmisel nädalal läheb festival rändama mööda Eestit.
Rohkem infot: Mark Soosaar 50 24 947, Vaiko Edur 51 50
266 |
|
Pressiteade
30. juuni 2011
|
„Õnneotsijad“ tulevad XXV Pärnu
Filmifestvalile
Pärnu Filmifestivalil on sel suvel tähistada mitu
aastapäeva. See, et festival ise toimub kahekümne
viiendat korda, polegi võib-olla nii tähtis kui numbrid
20 ja 300. Esimene tähistab kaht aastakümmet vabat
Eestit, Lätit ja Leedut. Vabadust, mille eest ohverdasid
kõige kallima - oma elu – meie kolleegid-filmimehed
Andris Slapinš ja Gvido Zvaigsne. Nemad hukkusid,
kaamerad õlal, Riia tulistamises 1991. aasta jaanuaris.
Gvido oli noor filmiassistent ja tema ei jõudnud veel
ühtki omanimelist filmi luua, Andris aga oli saavutanud
juba rahvusvahelise tunnustuse kui väljapaistev
põlisrahvaste kultuuride jäädvustaja. Andrise osav silm
ja tundlik kaamera põlistasid kaduvaid rahvaid nii
Siberis kui Põhja-Ameerikas. Andrise diplomitöö „Liivi
laulud“ on meie juubelifestivali avafilmiks esmaspäeval,
4.juulil kell 16.00 Vanalinna Kooli aulas, kuhu tulevad
ka Läti rahvuskangelase lesk Nataša, tütar Anna ning
poeg Andris. Nad jäävad Pärnusse kogu festivalinädalaks,
osalevad eesti filmide hindamise žüriis, esitavad
laupäeval, 9. juulil Andris Slapinš filme siberi
šamaanidest ning annavad üle Andris Slapinši ninmelise
rändauhinna parima põlisrahvastest loodud filmi autorile.
Esmaspäeval, 4. juulil toimuvale festivali
avatseremooniale saabub ka tänase Läti üks kõige
säravamaid filmiloojaid, hiljuti USA-st preemiakoormaga
naasnud Andris Gauja. Tema film „Pereinstinkt“, mis
räägib eluheidikutest Ventspilsi lähistel asuvas
talumajas, on meie festivali teiseks avafilmiks ning
sobib hästi Andris Slapinši diplomifilmi „Liivi laulud“
kõrvale, sest vaatab samuti julgelt elule silma ega
karda valusat tõde nähtavaks-kuuldavaks teha. „Pereinstinkti“
näeb Pärnus nii esmaspäeval kui kolmapäeval ning reedel,
8.juulil ETV-s, kus see linateos võistleb teemal „Õnneotsijad“
Eesti Rahva Auhinnale.
Meie juubelifestivali nn „suureks teemaks“ ongi
õnneotsimine. Selle pealkirja alla mahub lisaks kuuele
ETV-s linastuvale filmile veel tosinkond filmi, mida
näeb üksnes suurel ekraanil Pärnus, Viljandis, Heimtalis,
Haapsalus, Otepääl. Selles sarjas on mõned filmid nii
valusad, et ETV-s näitamine ei tulnud kõne alla.
Nimetaksin neist vast taanlase Jorgen Lethi „Erootilist
meest“, poolaka Jerzy Sladkowski „Viinavabrikut“,
soomlase Joonas Neuvoneni „Põgenemist Jõuluvanamaalt“,
kus inimese unistuste ja reaalsuse vahel haigutab sügav
kuristik. Autorid küsivad kui ühest suust – kas 21.
sajandi „vabadus, võrdsus ja vendlus“ ikka teeb kõiki
inimesi õnnelikuks? Kuna tegemist on haaravate
kunstiteostega, siis tasub nende nägemise pärast
Pärnusse sõita ning ennast suveleitsaku eest hämarasse
filmisaali peita.
Aga juubelifestivalil on teinegi aastapäev, mida
tähistame erikavaga. Kuna 22. juulil möödub 300 aastat
loodusteadlase Georg Wilhelm Richmanni sünnist meie
kodulinnas Pärnus, siis on festivalikavas trobikond
filme teemal „Elu elektrita ja elektriga“. Nimelt
Richmann oli üks esimesi elektri uurijaid ning elektri
ülima võimsuse tundasaajaid – 1753. aastal Peterburi
laboris kinnipüütud välk tappis usina teadlase. Ta oli
üks esimesi uudishimulikke teadlasi, kes ohverdas oma
elu inimtsivilisatsiooni täiesti uude etappi –
elektriajastusse – viimise nimel. Selles kavas näeme
filme nii neist rahvastest, kes siiani on oma
ainulaadseid kultuure suutnud hoida ilma elektrit
kasutamata kui ka filme inimkonna energiatulevikust.
XXV Pärnu Filmifestivali kavas on üle 120 tõsielufilmi.
Neid hindab suur rahvusvaheline žürii, mida juhib Eesti
Rahva Auhinna võitnud austraalia filminaine Safina
Uberoi, mulluse võidufilmi „Hea mees“ autor.
Muusikafilmide žürii pealikuks on sünnilt pärnakas Anne
Erm ja eesti filmide žürii peamees tänane pärnakas Mati
Põldre. Lastefilme hindab Surju ja Pärnu
koolipoistest-tüdrukutest žürii. Lapsed ja noored on
väga oodatud hommikustele tasuta seanssidele Vanalinna
Koolis 5 – 9. juulil ning õhtustele seanssidele Uue
Kunsti Muuseumis 11 – 16. juulil.
Tänaseks on juba kümnetel miljonitel inimestel üle
maailma digikaamerad ja mobiilid, millega saab
jäädvustada kvaliteetset filmipilti. Sestap jagab selle
ala kogemusi laupäeval, 9. juulil kell 11.00 Pärnu
Mudaravilas toimuvas meistriklassis hollandlane Boris
Gerrets, konkursifilmi „Inimesed, kes ma oleksin ja ehk
olengi“ autor.
Festivali kõige põnevam hetk saabub laupäeva, 9. juuli
õhtul, mil läheb lahti auhindade jagamiseks. Vanalinna
Kooli õuel toimuval auhinnagalale on lubanud esinema
tulla ukraina-eesti folkansambel Svjata Vatra, liivlaste
Staltede pereansambel ja Liisi Koikson.
Pidulik auhinnarituaal algab nn „staaride punase vaibaga“,
jätkub kontserdiga ning lõpeb „vaibajagamisega“.
Televaatajad saavad oma eelistused teatavaks teha kell
22.30-23.30 telefonil 1182. Kõigi Eesti Rahva Auhinna
valimises hääletanute vahel loositakse välja Tallinki
auhind – tasuta kruiis kahele Stockholmi või Ahvenamaale.
Kes meie juubelifestivalile Pärnusse kuidagi ei jõua,
saab sellest osa Haapsalus, Evald Okase Muuseumis 11-14.
juulil, Otepää Kultuurimajas 12-15. juulil, Viljandi Uue
Kunsti Muuseumis ja Heimtali muuseumis 15-17.juulil,
Manija saarekeskuses 8. ja 23.juulil, Kihnu rahvamajas
21.juulil.
Festivali täpse kava leiab huviline aadressilt
www.chaplin.ee
Festivali büroo on avatud Pärnu Uue Kunsti Muuseumis,
Esplanaadi 10, iga päev 9 – 21.00.
Tere tulemast XXV Pärnu Filmifestivalile!
Mark Soosaar
Festivali pealik |