XXV
  Pärnu Rahvusvaheline Dokumentaal- ja Antropoloogiafilmide Festival

  4. - 24. juuli 2011

  Pärnus, Haapsalus, Otepääl, Viljandis, Heimtalis, Manijal ja Kihnus


AVALEHT      

Eng   

Est 

KAVA - Pärnu
KAVA - Haapsalu
KAVA - Otepää
KAVA - Viljandi
KAVA - Heimtali
KAVA - Manija
KAVA - Kihnu
FILMID   A-Z
KATALOOG
MÄNGI ja VÕIDA
ŽÜRII
ŽÜRII AUHINNAD
PILETIINFO
INFO / KINOD
Andris Slapinsh
UUDISED
KONTAKT

 

 

Pressiteade
9. juuli

Auhinnatud filmid Pärnu Mudaravilas (Ranna pst 1)

14:00
Festivali parim lühifilm
Åsa Blanck, Johan Palmgren, ANDERS AND HARRI, Rootsi, 2009, 13’

Festivali Suur Auhind
Jerzy Sladkowski, VIINAVABRIK, Venemaa, 90’

16:00
Festivali parim film teemal „Inimene ja loodus“
Alijan Nasirov, KARJALAAGER, Kirgiisia, 2010, 28’

Eesti Rahva Auhind
Srdjan Sarenac, NAISTETA KÜLA, Serbia, Albaania, 83’


Pressiteade
4. juuli

Täna algab 25. Pärnu Filmifestival, uue Eesti üks vanemaid kultuurifestivale.

Lennart Meri ideest sündinud filmiloojate ja teadlaste kohtumine on kahekümne viie aasta jooksul jäänud truuks oma peateemale, milleks on väike- ja põlisrahvaste kultuuride väärtustamine ning jäädvustamine.
Täna algaval festivalil tuleb ekraanile 121 dokumentaalfilmi, neist kuut filmi teemal "Õnneotsijad" näitab Eesti Televisioon.  Ülejäänud filme saab vaadata nii Pärnus kui Haapsalus, Viljandis, Otepääl, Heimtalis kui ka Kihnus ning Manijal.
 
Juubelifestival on igati aastapäevahõnguline. Fillmidega rahvastest, kes siiani on suutnud elada elektrita  ja elektrikasutuse perspektiividest tulevikus, tähistab festival kolmesaja aasta möödumist esimese elektriuurija, Georg Wilhelm Richmanni sünnist Pärnus.
 
Kakskümmend aastat tagasi kättevõidetud vabadust Balti riikides tähistab aga Andris Slapinši filmide retrospektiiv. Filmilooja Andris Slapinš langes Riia tulistamises 1991.aastal. Täna kell neli Pärnu Vanalinna Koolis avaneval festivalil on esimeseks linateoseks Slapinši poeetiline film "Liivi laulud". Avamisele saabuvad Slapinši lapsed ning lesk. Ka teiseks avafilmiks on läti filmikunsti värske tippteos - just Ameerikas mitmeid peaauhindu võitnud Andris Gauja film  "Pereinstinkt".
 
Et Pärnus kaasaegne kino puudub, siis näeb siin filme alanud nädala jooksul Vanalinna kooli aulas, Mudaravilas ning Uue Kunsti Muuseumis. Hommikused lasteseansid Vanalinna koolis on tasuta, lähemat infot kava kohta leiab aadressilt www.chaplin.ee
Järgmisel nädalal läheb festival rändama mööda Eestit.
 
 
Rohkem infot: Mark Soosaar 50 24 947, Vaiko Edur 51 50 266


Pressiteade
30. juuni 2011

 

„Õnneotsijad“ tulevad XXV Pärnu Filmifestvalile

Pärnu Filmifestivalil on sel suvel tähistada mitu aastapäeva. See, et festival ise toimub kahekümne viiendat korda, polegi võib-olla nii tähtis kui numbrid 20 ja 300. Esimene tähistab kaht aastakümmet vabat Eestit, Lätit ja Leedut. Vabadust, mille eest ohverdasid kõige kallima - oma elu – meie kolleegid-filmimehed Andris Slapinš ja Gvido Zvaigsne. Nemad hukkusid, kaamerad õlal, Riia tulistamises 1991. aasta jaanuaris. Gvido oli noor filmiassistent ja tema ei jõudnud veel ühtki omanimelist filmi luua, Andris aga oli saavutanud juba rahvusvahelise tunnustuse kui väljapaistev põlisrahvaste kultuuride jäädvustaja. Andrise osav silm ja tundlik kaamera põlistasid kaduvaid rahvaid nii Siberis kui Põhja-Ameerikas. Andrise diplomitöö „Liivi laulud“ on meie juubelifestivali avafilmiks esmaspäeval, 4.juulil kell 16.00 Vanalinna Kooli aulas, kuhu tulevad ka Läti rahvuskangelase lesk Nataša, tütar Anna ning poeg Andris. Nad jäävad Pärnusse kogu festivalinädalaks, osalevad eesti filmide hindamise žüriis, esitavad laupäeval, 9. juulil Andris Slapinš filme siberi šamaanidest ning annavad üle Andris Slapinši ninmelise rändauhinna parima põlisrahvastest loodud filmi autorile.

Esmaspäeval, 4. juulil toimuvale festivali avatseremooniale saabub ka tänase Läti üks kõige säravamaid filmiloojaid, hiljuti USA-st preemiakoormaga naasnud Andris Gauja. Tema film „Pereinstinkt“, mis räägib eluheidikutest Ventspilsi lähistel asuvas talumajas, on meie festivali teiseks avafilmiks ning sobib hästi Andris Slapinši diplomifilmi „Liivi laulud“ kõrvale, sest vaatab samuti julgelt elule silma ega karda valusat tõde nähtavaks-kuuldavaks teha. „Pereinstinkti“ näeb Pärnus nii esmaspäeval kui kolmapäeval ning reedel, 8.juulil ETV-s, kus see linateos võistleb teemal „Õnneotsijad“ Eesti Rahva Auhinnale.

Meie juubelifestivali nn „suureks teemaks“ ongi õnneotsimine. Selle pealkirja alla mahub lisaks kuuele ETV-s linastuvale filmile veel tosinkond filmi, mida näeb üksnes suurel ekraanil Pärnus, Viljandis, Heimtalis, Haapsalus, Otepääl. Selles sarjas on mõned filmid nii valusad, et ETV-s näitamine ei tulnud kõne alla. Nimetaksin neist vast taanlase Jorgen Lethi „Erootilist meest“, poolaka Jerzy Sladkowski „Viinavabrikut“, soomlase Joonas Neuvoneni „Põgenemist Jõuluvanamaalt“, kus inimese unistuste ja reaalsuse vahel haigutab sügav kuristik. Autorid küsivad kui ühest suust – kas 21. sajandi „vabadus, võrdsus ja vendlus“ ikka teeb kõiki inimesi õnnelikuks? Kuna tegemist on haaravate kunstiteostega, siis tasub nende nägemise pärast Pärnusse sõita ning ennast suveleitsaku eest hämarasse filmisaali peita.

Aga juubelifestivalil on teinegi aastapäev, mida tähistame erikavaga. Kuna 22. juulil möödub 300 aastat loodusteadlase Georg Wilhelm Richmanni sünnist meie kodulinnas Pärnus, siis on festivalikavas trobikond filme teemal „Elu elektrita ja elektriga“. Nimelt Richmann oli üks esimesi elektri uurijaid ning elektri ülima võimsuse tundasaajaid – 1753. aastal Peterburi laboris kinnipüütud välk tappis usina teadlase. Ta oli üks esimesi uudishimulikke teadlasi, kes ohverdas oma elu inimtsivilisatsiooni täiesti uude etappi – elektriajastusse – viimise nimel. Selles kavas näeme filme nii neist rahvastest, kes siiani on oma ainulaadseid kultuure suutnud hoida ilma elektrit kasutamata kui ka filme inimkonna energiatulevikust.

XXV Pärnu Filmifestivali kavas on üle 120 tõsielufilmi. Neid hindab suur rahvusvaheline žürii, mida juhib Eesti Rahva Auhinna võitnud austraalia filminaine Safina Uberoi, mulluse võidufilmi „Hea mees“ autor. Muusikafilmide žürii pealikuks on sünnilt pärnakas Anne Erm ja eesti filmide žürii peamees tänane pärnakas Mati Põldre. Lastefilme hindab Surju ja Pärnu koolipoistest-tüdrukutest žürii. Lapsed ja noored on väga oodatud hommikustele tasuta seanssidele Vanalinna Koolis 5 – 9. juulil ning õhtustele seanssidele Uue Kunsti Muuseumis 11 – 16. juulil.

Tänaseks on juba kümnetel miljonitel inimestel üle maailma digikaamerad ja mobiilid, millega saab jäädvustada kvaliteetset filmipilti. Sestap jagab selle ala kogemusi laupäeval, 9. juulil kell 11.00 Pärnu Mudaravilas toimuvas meistriklassis hollandlane Boris Gerrets, konkursifilmi „Inimesed, kes ma oleksin ja ehk olengi“ autor.
Festivali kõige põnevam hetk saabub laupäeva, 9. juuli õhtul, mil läheb lahti auhindade jagamiseks. Vanalinna Kooli õuel toimuval auhinnagalale on lubanud esinema tulla ukraina-eesti folkansambel Svjata Vatra, liivlaste Staltede pereansambel ja Liisi Koikson.

Pidulik auhinnarituaal algab nn „staaride punase vaibaga“, jätkub kontserdiga ning lõpeb „vaibajagamisega“. Televaatajad saavad oma eelistused teatavaks teha kell 22.30-23.30 telefonil 1182. Kõigi Eesti Rahva Auhinna valimises hääletanute vahel loositakse välja Tallinki auhind – tasuta kruiis kahele Stockholmi või Ahvenamaale.
Kes meie juubelifestivalile Pärnusse kuidagi ei jõua, saab sellest osa Haapsalus, Evald Okase Muuseumis 11-14. juulil, Otepää Kultuurimajas 12-15. juulil, Viljandi Uue Kunsti Muuseumis ja Heimtali muuseumis 15-17.juulil, Manija saarekeskuses 8. ja 23.juulil, Kihnu rahvamajas 21.juulil.

Festivali täpse kava leiab huviline aadressilt www.chaplin.ee
Festivali büroo on avatud Pärnu Uue Kunsti Muuseumis, Esplanaadi 10, iga päev 9 – 21.00.

Tere tulemast XXV Pärnu Filmifestivalile!
Mark Soosaar
Festivali pealik

   
 

© Pärnu RVA Ühing, Esplanaadi 10, Pärnu