Ungari naivistliku kunsti ülevaatenäitus.

19. jaanuar - 26. veebruar 2012

Nii ulatuslikku Ungari rahva pildilist rahvakunsti tutvustavat näitust pole varem Eestis toimunud. Neljateistkümne erineva iseõppinud kunstniku teosed pärinevad Kecskemétis asuva Ungari Naivismimuuseumi kogudest.

Ungari rahvakun...stis on tugev puutöö traditsioon ja alates 1830. aastaist on nimeliselt teada puunikerdajatest meistrid, kes kujutasid karjuste elu-olu. Piltide tegemine oli talupoegade seas hilisem nähtus ja nende märkamine haakub Euroopa kunstis toimunud muutustega 19. ja 20. sajandi vahetusel. Kunstikriitik Jenö Bálint rääkis I maailmasõja paiku ühena esimstest, et näiteks talupoeg-kunstnik Péter Benedeki (1889-1984) külaelu kujutamise viis on siiram, värskem ja enam tõlgendamisvõimalusi pakkuv kui professionaalsete kunstnike sellealane looming. Tunnustamata andekate talupoegade kunstinäituste traditsioon sai Ungaris alguse juba 1930. aastate I poolest, teine suurem naivistide teadvustamise laine leidis aset Ungaris 1960. aastatel. 1976. aastal asutatud muuseum Kecskemétis on tutvustanud, kogunud ja uurinud Ungari naivistlikku kunsti, sealjuures on puulõikel ja skulptuuril olnud maali kõrval oluline koht.

Pärnus eksponeeritakse Ungari naivismi klassikute teoseid, varasemad pildid pärinevad 1930. aastatest. Näituse üks pärle on kõhklemata András Süli (1896-1969) looming. Süli oli ametilt korvipunuja, kes leidis tee kunsti juurde 1933. aastal. Ta maalis kuni 1938. aastani, kuid leidmata vähimatki tunnustust, viskas ta suurema osa maalidest tulle ja enam kunstile ei pühendunud. 1960. aastate lõpus taasavastati tema looming ning oma surma-aastal esines ta Rahvusvahelisel Naivistide näitusel Bratislavas. Süli säilinud pärandisse kuulub umbkaudu kolmkümmend teost.

Näitusel osalevad:
BATÁNÉ BERTUS TERÉZIA (sünd. 1925), BOROSNÉ ENDRESZ TERÉZ (sünd. 1919), DALLOS MARINKA (1929-1992), FRANK NÁNDOR (sünd. 1933),GAJDOS JÁNOS (1912-1950), Gubányi Imréné GREKSA ERZSÉBET (1920-1988), GYŐRI ELEK (1905-1957), HALÁSZ ZSÓKA (sünd. 1947), JUHÁSZNÉ ALBERT ROZÁLIA (sünd.1928), KADA ISTVÁN (1904-1986), KODAY LÁSZLÓ (sünd. 1945), ORISEKNÉ FARSANG ERZSI (sünd. 1929), SÜLI ANDRÁS (1896-1969), VANKÓNÉ DUDÁS JULI (1919-1984).

Näitus on koostatud Ungari Naivismimuuseumi kogude põhjal ja selle on Eestisse toonud Ungari Instituut.

Näitusega paralleelselt tulevad esitamisele Mark Soosaare dokumentaalfilmid eesti naivistidest: „PÜHAPÄEVAMAALIJAD“ ja „JAAN OAD“.

Jüri Arrak

Alates 21. detsembrist 2011
Näituse avamine 21. detsembril kell 15.00

Vaimne tee koos Jüri Arrakuga.
Kui aastatuhande-vahetusel valiti viimase sajandi kõige tuntumaid eestlasi, siis pääsesid elavatest kunstnikest nimekirja vaid Evald Okas ning Jüri Arrak. Okas lahkus lahkuval aastal meie hulgast, olles juba 95-aastane. Arrak aga jõudis 75.verstapostini alles hiljuti, ent näitab oma viimaste maalidega suurt vaimset valikut. Sestap kannab tema tööde väljapanek, mis kolmapäeval avaneb Uue Kunsti Muuseumis, pealkirja "Vaimne tee". Näituse altarimaaliks on "Viimne õhtusöök", paljude klassikute poolt läbimaalitud teema. Tähelepanelik vaataja märkab,et söögilaud on tühi, kunstnik ütleb, et viimasel kokkusaamisel on laual üksnes vaimutoit.
Ent mitte keegi varasematest kunstnikest pole kaheteistkümne jüngri viimast istumist oma õpetajaga käsitlenud nii julma pintsliga kui seda teeb maestro Jüri Arrak. Kivistunud prohvet puitunud õpilastega ja ainus elav, särasilmne Juudas!

Teine tähelepanuväärne teos näitusel on „Jagajad“, 2008. Kisklemine käib mitte kristuse vaimse pärandi vaid temast maha jäänud riiete pärast. Kas jälle vihje tänasele päevale?
Kas see on autori nägemus tänasest Eesti ühiskonnast, kus peaminister on peaideoloog ja peapühak, olukorra tegelikud peremehed aga inimhingedega kaubitsejad?
Või on tegemist minu väärastunud ettekujutusega, kui otsin igavikulistes maalides päevakajalisi peegeldusi? Enda vabanduseks pean ütlema, et suur kunst olevat see, kuhu väike vaataja oma pisikese maailmaga ilusasti ära mahub. Või mida teie arvate, head kunstisõbrad? Arvan, et vastuse peab leidma igaüks ise. Ja selleks tekib peagi võimalus, kui tulete vaatama Jüri Arraku juubelinäitust "Vaimne tee", mis avaneb Uue Kunsti Muuseumis kolmapäeval, 21. jõulukuu päeva õhtuhämaruses ehk kui täpselt välja öelda, siis kell 3 pärast lõunat.

Näitust õnnistama oleme palunud ülempreestri Ardalion Keskküla."Vaimne tee" jääb Pärnusse uue aasta alguseni ning seda saab vaadata iga päev hommikul üheksast kuni õhtul üheksateistkümneni.

/Mark Soosaar/

11. jaanuar - 14. veebruar 2012
Näituse avamine 11. jaanuaril kell 17:00

Rahvusvahelisel ühisnäitusel „Päeva Valgus” osalevad kunstnikest õppejõud Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ning kutsutud partnerid Leedust ja Soomest. Seekord ühinevad õppejõududega ka tudengid.

Näitus annab võrdluse, kuidas erinevate erialade kunstnikud lahendavad ja avavad interpreteeritavat teemat „Päeva Valgus“ vastavalt oma loomingulisele kreedole, eesmärgile ja inspiratsiooniallikale. Näitusel eksponeeritakse maale, graafikat, installatsioone, klaasi- ja tekstiilikunsti.
Õppejõud/ kunstnikud on kaasanud paralleelnäitusele juhendatavate tudengite hulgast autorid, kes näitusel osalevad. See koostöö reflekteerib õppejõu positsiooni ning mõjuala üliõpilasele. Oluline ja huvitav on võrrelda juhendaja ning juhendatava töid ning kuulata valikuid, miks õppejõud just need autorid paljude tudengite seast kutsusid.

Näituseprojekti eesmärk on rahvusvaheline kultuuri- ja kunstivahetus, kunstihariduse õpetusmetoodika jagamine ning rahvusvaheliste kontaktide hoidmine.

Osalevad kunstnikud Tartu Kõrgemast Kunstikoolist:
Aet Ollisaar
Sirje Petersen
Heli Tuksam, Erika Pedak, Jaan Luik, Tuuli Puhvel, Kadri Toom.
Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid

Helsinki Metropolia Rakenduskõrgkoolist – Tiina Karhu ja Ilona Huolman
Saimaa Ülikoolist – Juhani Järvinen ja Sofia Wilkman
Vilniuse Kunstiakadeemiast – Algirdas Dovydenas ja Ieva Paltanaviciute